Raamatu 1. peatükk

Innovatsiooni ajendab võimeid näha sidemeid, märgata võimalusi ning kuidas neid ära kasutada. Innovatsioon ei seisne mitte ainult uute turgude avamises – see võib pakkuda ka uusi ja väljakujunenud teenuseid. Näiteks Stockholmis Karolinska haigla on suutnud oma hooldusteenuste kiirust, kvaliteeti ja efektiivsust radikaalselt parandada – näiteks innovatsiooni abil vähendati ootejärjekordi 75% ja tühistamisi 80%.

Joseph Scumpeter tõi välja, et ettevõtjad otsivad uusi innovataailisi tehnoloogiaid, et saada strateegilisi eeliseid. Alati soovitakse luua midagi uut ja innovaatilist, mis omakorda hävitab vanad reeglid ja tehnoloogiad. Hetkel on turul valitsemas olukord, kus iga ettevõtte soovib luua midagi innovaatilist ning seega olla ka turu liider. Hea näide sellest on tehniliste seadmete kiire areng.

Innovatsiooni tüübid:

  • Toote – muutused asjas (tooted / teenused), mida organisatsioon pakub;
  • Protsessi – muutused nende loomise ja tarnimise viisides
  • Organisatsioonilie – muutused toodete / teenuste kontekstis
  • Turunduslik – muutused olevates vaimsetes mudelites, mis mõjutavad seda, mida organisatsioon teeb.

Henderson ja Clark uurisid erinevaid teadmisi, mis olid seotud innovatsiooniga. Nad väidavad, et innovatsioon tähendab harva üheainsa tehnoloogiaga või turuga tegelemist, vaid pigem kogumit teadmisi, mis on kokku pandud konfiguratsioonile. Edukas innovatsioonijuhtimine nõuab, et saaksime omandada ja kasutada teadmisi komponentide kohta, aga ka seda, kuidas neid saab kokku panna.

Innovatsioon ei ole kerge. Toote- ja protsessi uuenduste ajalugu iseloomustab näiliselt head ideed, kuid on ka ebaõnnestumisi – mõnel juhul olid tagajärjed silmatorkavad. Näiteks 1952 Fordi insenerid hakkasid välja töötama uut autot, mille nimeks sai Edsel Ford. Kuid kahjuks ei olnud see auto üldse edukas ning lõpuks ettevõtte loobus sellest.

Edukas innovatsioon sõltub sellest, et suudetakse näha ette ning välja töötada strateegilised lähenemisviisid, mis põhinevad teadmiste aspektide arusaamisest.

Innovatsioon on riskide võtmine ning nende kasutamisele võttmine, mis sageli projektides napid ressursse ning  mis ei pruugi seetõttu olla edukad.

Õpikeskkonna ja võrgustiku roll õpiprotsessis

Tänapäevases infokeskkonnas on aina enam võetud kasutusele erinevaid keskkondi, kuhu koondatakse kindla valdkonnaga seotud informatsiooni ning seda eesmärgil lihtsustada informatsiooni otsimise ja jagamise protsessi. Ning ka õppetöös kasutatakse erinevaid keskkondasid, mis teeb õppija kui ka õpetaja tööprotsessi efektiivsemaks. Neil on võimalik jagada lihtsalt ja kiirelt informatsiooni ning erinevaid materjale, mis teeb õppetöö tunduvalt efektiivsemaks. Lisaks materjalide jagamisel pakuvad erinevad keskkonnad palju erinevaid funktsioone nagu foorumites osalemine, õpilaste poolt materjalide lisamine, videoloengud jne.

Minu definitsioon õpikeskkondadest on see, et on loodud erinevaid keskkonnad, mis toetavad õppetööd nagu näiteks Moodle, IVA jne.  Ning lugedes K. Pata ja M. Laanpere poolt kirjutatatud Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamatut siis see toetab antud mõtet, kus siis oli välja toodud, et õpikeskkond peab looma võimalused õppimiseks, eneseväljenduseks ning toetama õppija arengut.

Lisaks eelmainitud keskkondadele on võimalik õppetöös võimalik kasutada veel erinevaid keskkondasid nagu näiteks blogid, kus õpilastel on võimalus luua ise oma keskkonda ja selle sisu. Kuna erinevaid keskkondasi on palju ning need on erinevad siis võib õpilaste olla raskusi nendes orienteerumisega.

Iga uue keskkonnaga tuleb kohaneda ning tundma õppida ning lisaks tehnoloogia kiire arenguga toimuvad keskkondades tihedalt erinevaid muudatusi nagu näiteks eKool. Kui see aastaid tagasi kasutusele võeti oli minu jaoks tegemist lihtsasti mõistetava keskkonnaga, kuid kui ma peaks kasutama seda uuesti oma õppetöös siis tuleb seda otsast peale tundma õppida. Seega leian, et blogid ning muud personaalsed õpikeskkonnad võivad olla isegi kasulikumad, kuna kasutaja saab keskkonda kasutada täpselt nii nagu ta soovib. Kuid samas iga keskkonna uuendamisega mõeldakse ainult selle peale kuidas saaks teha õppimist ja informatsiooni jagamist veelgi paremaks ja mugavamaks nii õpilase kui ka õpetaja jaoks.

Senimaani on olnud mul kokkupuude selliste õpikeskkondadega nagu Moodle, IVA, WordPress ning pigem on see olnud tagasihoidlik kokkupuude, kus siis ei ole kindlasti tutvunud võimalustega mida antud keskkonnad pakuvad.

Õpileping

Esimene postitus õpikeskkondade ja – võrgustike kursuses on õpilepingu koostamine:

Eesmärgid:

  1. Omandada uusi teadmisi õppikeskkondadest ja – võrgustikest
  2. Õppida lähemalt tundma olemasolevaid õppikeskkondasid ja -võrgustikke
  3. Kasutada oma teadmisi igapäevaselt

Strateegiad:

  1. Osaleda aktiivselt loengutes
  2. Esitada õigeaegselt iseseisvad tööd

Vahendid/ressursid:

  1. Erialane kirjandus ja loengu esitlused
  2. Erinevad keskkonnad(Edufeeder, Moodle, WordPress, Mendeley, Toggl, Feedly, blogid)
  3. Kursusekaaslased, õppejõud

Hindamine:

  1. Kõik kodutööd on õigeaegselt esitatud
  2. Oskan kasutada paari õpikeskkonda
  3. Olen omandanud teadmised ning oskan neid teadmisi kasutada igapäevaselt.

Kursuse lõpus lisatakse reflektsioon.